Emotsioonid kui energia liikumises: mida nad meile päriselt näitavad
Emotsioonid pole lihtsalt head või halvad tunded. Need ühendavad meie mõtted, keha, alateadvuse ja vaimse olemuse ning võivad toimida sisemise kompassina, mis näitab, mis meie sees päriselt toimub.
Lugu, mida me endale räägime, käivitab emotsiooni.
Ja keha ei küsi alati, kas see lugu toimub praegu või juhtus kümme aastat tagasi.
Kui me meenutame midagi piisavalt elavalt, võib keha reageerida sellele peaaegu nii, nagu olukord toimuks uuesti selles hetkes.
Süda hakkab kiiremini lööma.
Kõht tõmbub kokku.
Õlad lähevad pingesse.
Tekib viha, kurbus, hirm või häbi.
Mõistus jutustab loo ja keha vastab sellele.
Sellepärast on emotsioonid palju enamat kui lihtsalt "hea" või "halb" tunne. Need on mitmetasandilised kogemused, mis ühendavad meie füüsilise keha, mõtted, alateadvuse ja vaimse olemuse.
Metafüüsilisest vaatepunktist võib emotsiooni vaadata kui energiat liikumises.
Energy in motion.
Midagi liigub läbi meie süsteemi ja annab meile infot selle kohta, mis meie sees tegelikult toimub.
Mis on emotsioon?
Emotsioon pole ainult mõte.
Ja ta pole ainult kehaline reaktsioon.
Ta on korraga mitu asja.
Energia liikumises
Emotsioon on dünaamiline energia, mis liigub läbi meie süsteemi.
Ta muudab meie seisundit.
Mõjutab seda, kuidas me maailma tajume.
Mõjutab meie otsuseid.
Mõjutab seda, kuidas suhtleme teiste inimestega.
Ja mõjutab seda, millist energiat me ise välja anname.
Kui tunneme armastust, liigume maailmas täiesti teistmoodi kui siis, kui tunneme hirmu.
Väline olukord võib isegi olla sama, aga meie sisemine seisund muudab kogu kogemust.
Füüsiline tasand
Emotsioon toimub ka kehas.
Keha võib vabastada erinevaid hormoone ja neurotransmittereid.
Südame löögisagedus võib muutuda.
Hingamine võib kiireneda või aeglustuda.
Lihased võivad pingesse minna.
Võime higistada, väriseda või tunda soojust.
Seega ei ole emotsioon lihtsalt midagi abstraktset meie peas.
Me kogeme seda füüsiliselt.
Mentaalne tasand
Emotsioonid on tugevalt seotud sellega, kuidas me mingit olukorda tõlgendame.
Sama sündmus võib ühele inimesele tähendada ohtu ja teisele võimalust.
Sama kommentaar võib ühe inimese täiesti rivist välja viia ja teisele mitte midagi teha.
Miks?
Sest sündmus läheb läbi meie sisemise filtri.
Uskumused.
Varasemad kogemused.
Traumad.
Alateadlikud programmid.
Lood, mida oleme enda kohta aastaid uskunud.
Emotsioon võib seega näidata mitte ainult seda, mis toimub praegu, vaid ka seda, mida me oleme varem enda süsteemi salvestanud.
Keha ei ela ainult olevikus
See on üks oluline koht.
Kui inimene meenutab vana olukorda, võib keha selle uuesti aktiveerida.
Näiteks juhtus midagi kümme aastat tagasi.
Täna istud täiesti turvalises ruumis ja hakkad sellele mõtlema.
Mõne sekundiga võib keha minna samasse seisundisse, milles ta oli tollal.
See näitab, kui võimas on meie enda sisemine jutustus.
Me ei reageeri alati ainult sellele, mis päriselt praegu toimub.
Vahel reageerime sellele loole, mida mõistus praeguse hetke kohta jutustab.
Ja mõnikord jutustab ta vana lugu.
"Mind jäetakse jälle maha."
"Ma pole piisav."
"Mind ei saa usaldada."
"Midagi halba hakkab juhtuma."
Kui keha selle loo ära usub, tekib vastav emotsioon.
Emotsioon kui hinge keel
Vaimsest vaatenurgast võib emotsiooni näha hinge suhtlusvahendina.
Nagu sisemise kompassina.
Emotsioon ei pruugi alati öelda meile otseselt, mida teha, aga ta näitab, kus meie süsteemis midagi toimub.
Rõõm võib näidata, et oleme millegagi sügavalt kooskõlas.
Rahu võib näidata, et liigume enda jaoks õiges suunas.
Viha võib näidata, et kuskil on piir ületatud.
Kurbus võib aidata meil midagi vabastada.
Hirm võib näidata kas reaalset ohtu või kohta, kus meie süsteem vajab rohkem turvatunnet.
Emotsioon ise pole vaenlane.
Ta on sõnum.
Probleem tekib siis, kui me kas ignoreerime seda sõnumit või laseme emotsioonil täielikult enda eest otsustada.
Kõrge ja madala vibratsiooniga emotsioonid
Metafüüsilises mõttes võib emotsioone vaadata ka vibratsioonina.
Armastus.
Tänulikkus.
Rahu.
Rõõm.
Avatus.
Need kannavad teistsugust kvaliteeti kui:
Hirm.
Häbi.
Süütunne.
Viha.
Lootusetus.
See ei tähenda, et madalama sagedusega emotsioonid oleksid "halvad" ja tuleks kohe ära kaotada.
Vastupidi.
Kui me hakkame neid lihtsalt maha suruma sellepärast, et tahame olla kogu aeg "kõrges sageduses", loome uue sisemise konflikti.
Kõik emotsioonid annavad infot.
Vahe on selles, mida me selle infoga edasi teeme.
Viha ei ole alati probleem
Viha võib olla väga tark emotsioon.
Ta võib öelda:
Siit läheb minu piir.
See pole mulle okei.
Ma olen liiga kaua ennast maha surunud.
Kui inimene on harjunud terve elu oma viha kartma, võib ta koos vihaga alla suruda ka oma jõu.
Viha ise ei pea tähendama, et peaksime kellelegi haiget tegema.
Selle taga võib olla energia, mida on vaja kasutada piiri seadmiseks või enda väärtuse taastamiseks.
Kurbus aitab lahti lasta
Kurbus võib olla vabastav energia.
See võib tulla siis, kui mingi eluetapp lõpeb.
Kui suhe muutub.
Kui identiteet laguneb.
Kui peame lahti laskma millestki, millest osa meist tahaks veel kinni hoida.
Nutmine ei ole alati märk sellest, et midagi on valesti.
Vahel on see täpselt see, kuidas keha laseb vanal energial välja liikuda.
Rõõm kui suunanäitaja
Rõõm võib olla üks kõige lihtsamaid viise märgata, mis meiega resoneerub.
Milliste inimeste juures muutud rohkem iseendaks?
Millist tööd tehes kaob ajataju?
Millised kohad panevad sind avanema?
Millal tunned kehas rohkem elu?
Rõõm ei pea alati olema eufooria.
Vahel on see lihtsalt vaikne tunne:
Jah. See olen mina.
Emotsionaalne keha kui sild
Metafüüsilises käsitluses räägitakse sageli emotsionaalsest või eeterkehast.
Seda võib vaadata sillana füüsilise keha ja sügavamate teadvusekihtide vahel.
Kui selles kihis on palju lahendamata emotsionaalset energiat, võib inimene tunda ennast raskena, blokeerituna või enda sisemisest voolust eraldatuna.
Kui emotsioon saab lõpuni liikuda, tekib jälle rohkem ruumi.
Rohkem selgust.
Rohkem energiat.
Rohkem kohalolu.
See on üks põhjus, miks päris emotsionaalne tervenemine pole ainult mõtlemine.
Keha peab samuti protsessis osalema.
Hermetistlik vaade emotsioonidele
Hermetismi üks keskseid ideid on vibratsiooni põhimõte.
Kõik liigub.
Kõik vibreerib.
Midagi pole täiesti staatiline.
Selle järgi võib ka emotsioone näha erinevate vibratsiooniliste seisunditena.
Me ei ole tingimata ühe emotsiooni sees igavesti kinni.
Seisundit saab muuta.
Ja üks koht, kust muutus algab, on mõte.
Mõte mõjutab emotsiooni.
Emotsioon mõjutab keha.
Keha mõjutab omakorda mõtet.
Kõik toimib ringina.
Kui muudame ühte osa sellest ringist, võib hakata muutuma kogu süsteem.
Emotsioonidel on polaarsus
Hermetistlikus käsitluses on oluline ka polaarsuse idee.
Paljud seisundid ei pruugi olla täiesti eraldiseisvad, vaid paiknevad samal skaalal.
Hirm ja turvatunne.
Viha ja rahu.
Häbi ja eneseaktsepteerimine.
Eraldatus ja armastus.
See tähendab, et eesmärk pole alati hüpata sekundiga ühest äärmusest teise.
Vahel liigume skaalal sammhaaval.
Hirmust natuke suurema turvatunde poole.
Vihast selguse poole.
Häbist neutraalsuse poole.
Ja alles sealt edasi armastusse.
See võib olla palju realistlikum kui sundida ennast mõtlema, et kõik on imeline, kui keha parasjagu seda üldse ei usu.
Emotsioonid kui peegel
Üks kõige väärtuslikumaid asju, mida emotsioonidega teha saab, on neid lihtsalt märgata.
Ilma kohe hinnangut andmata.
Mitte:
"Ma ei tohiks nii tunda."
Vaid:
"Okei. See tunne on praegu siin. Mida see mulle näitab?"
Mida ma enne mõtlesin?
Mis selle käivitas?
Kas see tunne on tuttav?
Millal olen seda varem tundnud?
Milline uskumus selle taga võib olla?
Nii muutub emotsioon probleemist informatsiooniks.
Varjupool ei kao sellepärast, et me seda ignoreerime
Viha, kadedus, häbi, kurbus, hirm ja teised ebamugavad emotsioonid kuuluvad samuti inimese kogemusse.
Kui proovime neist vägisi üle olla, võivad need lihtsalt liikuda alateadvusse.
Ja sealt hakkavad nad meie käitumist juhtima ilma, et me sellest ise aru saaksime.
Varjupoole integreerimine tähendab pigem seda, et suudame näha ka neid osi enda sees ilma vajaduseta neid kohe hävitada.
Jah, minus on see tunne.
Jah, minus on see mõte.
Jah, see osa minust kardab.
Sealt saab alles päriselt hakata midagi muutuma.
Armastus pole lihtsalt positiivne emotsioon
Armastus on palju suurem seisund kui lihtsalt hetkeline hea tunne.
Metafüüsilisest vaatenurgast võib armastust näha kui seisundit, kus järjest vähem energiat kulub iseenda vastu võitlemisele.
Me ei lükka ennast enam pidevalt tagasi.
Ei jaga ennast headeks ja halbadeks osadeks.
Ei põgene kogu aeg oma tunnete eest.
Mida rohkem tekib eneseaktsepteerimist, seda rohkem tekib ruumi ka teisi inimesi päriselt vastu võtta.
Sellepärast on emotsionaalne tervenemine väga tugevalt seotud enesearmastusega.
Emotsiooni ei pea kohe parandama
Vahel tahame ebamugava tunde tekkides kohe midagi teha.
Mõelda positiivsemalt.
Meditatsiooni panna.
Kellegagi rääkida.
Analüüsida.
Probleemi lahendada.
Aga vahel on kõige olulisem esimene samm lihtsalt:
tunne seda.
Kus see kehas on?
Milline see on?
Mis juhtub, kui ma ei jookse selle eest ära?
Kas ma suudan olla selle tundega paar minutit ilma, et peaksin seda muutma?
Kui emotsioon on energia liikumises, siis vahel vajabki ta lihtsalt võimalust lõpuni liikuda.
Lugu, emotsioon ja keha
Seda kõike võib vaadata ühe lihtsa ahelana:
Sündmus → tõlgendus → lugu → emotsioon → kehaline reaktsioon → käitumine
Aga seda ahelat saab hakata teadlikult märkama.
Mis päriselt juhtus?
Ja mida mina sellele juurde jutustasin?
See vahe on väga oluline.
Sest vahel ei tee meile kõige rohkem haiget sündmus ise.
Kõige rohkem teeb haiget lugu, mida me sellest sündmusest edasi räägime.
Ja mida rohkem me seda lugu kordame, seda rohkem keha seda uuesti läbi elab.
Emotsioon pole lõpp-punkt
Emotsioon ei pea olema koht, kuhu me kinni jääme.
Ta võib olla uks.
Sõnum.
Kompass.
Võimalus näha enda sees midagi, mis enne oli peidus.
Mida paremini õpime oma emotsioone märkama, seda vähem peavad nad meid juhtima läbi automaatsete reaktsioonide.
Ja seda rohkem saame valida, kuidas edasi liigume.
Võib-olla polegi eesmärk muutuda inimeseks, kes ei tunne enam hirmu, viha ega kurbust.
Võib-olla on eesmärk muutuda inimeseks, kes suudab kõiki neid seisundeid läbi enda lasta ilma, et kaotaks nende sees iseennast.
Tunda täielikult.
Kuulata sõnumit.
Lasta energial liikuda.
Ja tulla tagasi enda keskmesse.
