Sõltuvus kui eluenergia leke: miks me põgeneme enda väe eest

Suvel hakkas minuni igalt poolt jõudma üks ja sama sümbol: ring, mille keskel on täpp.

Nägin seda uuesti ja uuesti, aga selle sügavam tähendus avanes mulle alles pärast ühte väga intensiivset unenägu.

See unenägu muutis täielikult seda, kuidas ma sõltuvusi näen.

Mitte lihtsalt kui halbu harjumusi või tahtejõu puudumist, vaid kui midagi palju sügavamat.

Kui suutmatust hoida enda eluenergiat enda sees.

Unenägu Dementoritest

Olin unes justkui Sigatüüka-laadses koolis.

Ühel hetkel lendasid sisse Dementorid ja hakkasid inimeste eluenergiat imema.

Tundsin füüsiliselt, kuidas mind kehast välja tõmmatakse.

Nagu mu hingest oleks kinni haaratud ja seda oleks hakatud jõuga kaasa rebima.

See tunne oli nii tugev, et sain aru, et kui ma midagi ei tee, lendan lihtsalt kehast välja.

Siis ilmus mu südame piirkonda seesama sümbol, mida olin suve jooksul pidevalt näinud.

Ring ja selle sees punkt.

See muutus justkui energia kogumispunktiks.

Ma suunasin kogu oma tähelepanu ja energia sellesse ühte punkti.

Tõmbasin ennast täielikult enda keskmesse.

Ja Dementorid ei saanud enam midagi teha.

See oli ainus asi, mis hoidis mind kehas.

Pärast ärkamist sain aru, mida see mulle näitas.

Dementorid meie päriselus

Dementor ei pea olema mingi väline olend.

Dementoriks võib muutuda ükskõik mis, mis tõmbab meid enda keskmest välja.

Alkohol.

Nikotiin.

Narkootikumid.

Ülesöömine.

Ületöötamine.

Ületreenimine.

Pidev suhtlemine.

Telefon.

Draama.

Inimesed.

Egregorid.

Suhted.

Olukorrad.

Kõik need kohad, kuhu meie eluenergia pidevalt lekib.

Selle vaatenurga järgi on sõltuvuse üks sügavamaid kihte suutmatus hoida enda eluenergiat enda sees.

Suutmatus jääda endasse ja kohalolusse ka siis, kui energia muutub väga tugevaks.

"Kõik on nii hästi, võtaks nüüd midagi"

See on huvitav muster.

Vahel ei teki tarvitamise soov üldse siis, kui meil on halb.

See tekib hoopis siis, kui meil on väga hea.

Kõik on mõnus.

Oleme elevil.

Saame kokku inimesega, kes meile meeldib.

Tekib seksuaalne energia.

Elu hakkab kehas liikuma.

Ja järsku tuleb mõte:

Võtaks ühe joogi.

Või nikotiini.

Või midagi muud.

Miks?

Sest tugev elevus ja tugev ärevus võivad kehas olla üllatavalt sarnased.

Kui oleme harjunud ärevust summutama, võime hakata automaatselt summutama ka elevust.

Ühelt poolt tahame head tunnet veel suuremaks teha.

Teiselt poolt kardame seda.

Mis saab siis, kui ma päriselt lasen sellel tundel täielikult kehasse tulla?

Mis saab siis, kui ma lähen täielikult enda väkke?

Seksuaalenergia on eluenergia

Väga suur osa sellest energiast, mida inimene proovib tarvitamise või muu käitumise kaudu välja lasta, võib olla seksuaalenergia.

Aga seksuaalenergia pole ainult seks.

See on eluenergia.

Loomise energia.

Kirglikkus.

Tuli.

Liikumine.

Vägi.

Kui see energia aktiveerub alumistes keskustes, võib see võtta väga erinevaid vorme.

Tekib tugev seksuaalne tung.

Soov juua.

Soov tarvitada.

Soov vallutada.

Rahasoov.

Võistlus.

Agressioon.

Sõda.

Vajadus midagi teha, lõhkuda, luua või vallutada.

Energia ise ei ole halb.

Küsimus on selles, kas oskame seda juhtida.

Mõne inimese sees põleb tuumareaktor

Mõnel inimesel on väga tugev, tume, tuline ja agressiivne seksuaalenergia.

Alumised keskused töötavad nagu tuumareaktor.

See ei tähenda automaatselt midagi halba.

Vastupidi.

See võib olla märk tohutust eluenergia hulgast.

Aga mida rohkem energiat inimeses on, seda olulisemaks muutub tema võime seda hoida.

Kui anum on väike ja energiat tuleb meeletult peale, tahab kõik kohe kuskile väljuda.

Seks.

Alkohol.

Narkootikumid.

Trenn.

Tülid.

Töö.

Riskikäitumine.

Pidev suhtlemine.

Ükskõik mis, mis annaks sellele tulele kiire väljapääsu.

Kui me aga õpime seda energiat kehas hoidma ja kõrgemale suunama, hakkab selle kvaliteet muutuma.

Mida kõrgemale energia liigub, seda pehmemaks, rahulikumaks ja avaramaks võib muutuda inimese kohalolu.

See ei tähenda alumise tule kustutamist.

Ideaalis ei tahagi me seda kustutada.

Me tahame õppida seda juhtima.

Vajadusel hoida seda alumistes keskustes.

Vajadusel kasutada loominguks.

Vajadusel tuua see südamesse.

Vajadusel väljendada seda seksuaalsuse, jõu, liikumise või tegevusena.

See on hoopis teine asi kui energia kontrollimatu endast välja paiskamine.

Sõltuvuse taga võib olla igatsus ühenduse järele

Iga sõltuvuse taga võib olla sügav igatsus ühenduse järele.

Ja samal ajal tohutu hirm selle ühenduse ees.

Me tahame tunda.

Aga kui hakkame päriselt tundma, läheb liiga intensiivseks.

Me tahame lähedust.

Aga kui keegi päriselt lähedale tuleb, tekib soov põgeneda.

Me tahame olla nähtud.

Aga kui keegi meid päriselt näeb, hakkame ennast väiksemaks tegema.

Me tahame väljendada enda sensuaalsust, tundlikkust ja väge.

Aga kuskil sees on programm:

"Seda on liiga palju."

Sõltuvus võib seetõttu olla ka ühenduse kaotus iseendaga.

Mitte sellepärast, et inimene ei tahaks ühendust.

Vaid sellepärast, et ta tahab seda võib-olla rohkem kui midagi muud, aga tema süsteem ei oska seda veel turvaliselt vastu võtta.

Mis toimub hetkel, kui tekib tarvitamise vajadus?

Olgu selleks alkohol, nikotiin, narkootikumid, kohv, õgimine või mõni muu harjumus.

Sama mehhanism võib väljenduda ka sotsiaalselt aktsepteeritud vormides.

Ületreenimine.

Ületöötamine.

Ülesuhtlemine.

Pidev muusika.

Pidev telekas või telefon.

Vajadus kogu aeg midagi teha.

Mõnikord on see märk sellest, et energia on kehas aktiveerunud, aga me paneme selle lukku.

Me ei lase sellel loomulikult voolata.

Või pole meil veel piisavalt kapasiteeti, et seda energiat enda sees hoida.

Anum on liiga väike.

Kõik, mis sinna ära ei mahu, tahab kohe väljuda.

Ja mida tundlikum inimene on, seda intensiivsem võib see olla.

Hirm olla liiga palju

Selle all võib olla väga sügav hirm.

Hirm olla nähtud.

Hirm olla liiga palju.

Hirm olla sensuaalne.

Hirm olla sügav.

Hirm olla võimas.

Hirm enda tumedama ja tulisema energia ees.

Hirm enda tundlikkuse ees.

Kui inimene on terve elu õppinud ennast väiksemaks tegema, aga tema sees on tegelikult tohutu energia, tekib paratamatult konflikt.

Üks osa tahab plahvatada ellu.

Teine osa ütleb:

Ole vaiksem. Ole väiksem. Ära paista välja. Ära tunne nii palju.

Ja siis on väga lihtne võtta midagi, mis pinge korraks maha tõmbab.

Kuidas õppida eluenergiat enda sees hoidma?

Kõigepealt tuleb see energia üldse ära tunda.

Märka, millal tarvitamise või põgenemise soov tekib.

Mis juhtus täpselt enne seda?

Kas kohtusid kellegagi?

Kas tundsid elevust?

Kas tekkis seksuaalne energia?

Kas tundsid ennast korraks eriti enesekindlalt?

Kas midagi loomingulist tahtis sinust läbi tulla?

Kas keegi nägi sind päriselt?

Need põhjus-tagajärg seosed annavad väga palju infot.

Seejärel on oluline lõpetada enda väljenduse pidev allasurumine.

Kui sinus on sõdalane, siis luba endal seda olla.

Kui sinus on tumedus, tuli või väga tugev seksuaalsus, siis ära tee ennast sellepärast väiksemaks.

Kui oled tundlik, siis ära ehita enda ümber identiteeti, kus tundlikkus on nõrkus.

Kui oled sensuaalne, siis lase sellel olemas olla.

Energia, mille olemasolu me endale keelame, ei kao.

See lihtsalt otsib teise väljapääsu.

Leia energiale uus väljendus

Väga võimas viis seksuaalenergia juhtimiseks on looming.

Kirjutamine.

Muusika.

Kunst.

Liikumine.

Ettevõtlus.

Millegi ülesehitamine.

Millegi uue maailma toomine.

Seksuaalenergia ja loominguline energia on väga lähedalt seotud.

Kui õpime seda tuld mitte kohe välja laskma, vaid sellega natuke aega istuma, võib sellest hakata sündima midagi täiesti uut.

Sama energia, mis tahtis hetk tagasi minna sõltuvusse, võib muutuda loominguks.

Too energia südamesse

Üks olulisemaid praktikaid on õppida alumiste keskuste energiat ülespoole juhtima.

Südamesse.

Mitte selleks, et seksuaalsust või tuld ära kaotada.

Vaid selleks, et anda sellele uus kvaliteet.

Süda ei kustuta tuld.

Süda annab tulele suuna.

See on energia, mis võib maailma muuta.

Proovi vaadata ennast mitte ainult füüsilise isiksusena, vaid hingena, kes liigub läbi selle energia.

Proovi vaadata maailma läbi südame.

Lase oma sisemisel tulel olla.

Lase tundlikkusel olla.

Lase sensuaalsusel olla.

Ära kohe lahenda seda tunnet.

Ära kohe joo seda maha.

Ära kohe söö seda maha.

Ära kohe treeni seda välja.

Istu korraks sellega.

Ja vaata, kuhu see tegelikult liikuda tahab.

Alguses võib asi isegi hullemaks minna

Kui lõpetame vana mustri, võib tulla kompensatsiooniperiood.

Näiteks kui inimene on olnud väga kaua range dieedi peal ja ennast pidevalt keelanud, võib pärast piirangute lõpetamist tulla periood, kus ta sööb hoopis rohkem.

See ei tähenda tingimata, et kõik läks valesti.

Psüühika võib vajada aega, et pika piirangu järel turvatunne tagasi saada.

Sama võib juhtuda teiste sõltuvustega.

Kui oleme midagi väga kaua jõuga kontrollinud, võib vana pendel enne tasakaalu jõudmist korraks teise äärmusesse liikuda.

Süsteem õpib:

Ma ei pea enam võitlema.

Ma ei pea enam kogu aeg ennast keelama.

Mul on turvaline.

Alles siis saab hakata tekkima päris tasakaal.

Keha kui anum

Mida tugevamaks muutub keha võime energiat läbi lasta ja hoida, seda vähem on vajadust seda kohe kuskile välja paisata.

Keha saab selles protsessis väga teadlikult toetada.

Toitu võimalikult puhtalt ja intuitiivselt.

Märka, milline toit teeb sind selgemaks ja milline tuimemaks.

Liiguta keha.

Venita.

Hinga.

Loo kehasse ruumi.

Märka ka kõiki kohti, kus kipud üle tarvitama mitte ainult aineid, vaid stimulatsiooni üldiselt.

Trenn.

Suhtlus.

Muusika.

Telekas.

Telefon.

Kõik võib olla tööriist, aga kõik võib muutuda ka põgenemiseks.

Vaata ka seda, kuidas riided ja aksessuaarid sinu energiaga töötavad.

Kas need aitavad sul avaneda või panevad sind justkui rohkem kinni?

Kui oled väga tundlik, tasub teadlikult tunnetada ka tätoveeringuid ja sümboleid, sest need võivad luua energeetilisi ühendusi egregoridega, mida sa oma süsteemi tegelikult ei soovi.

Ja kõige lihtsam, aga võib-olla üks võimsamaid tööriistu on hingamine.

Hingamine õpetab kehale:

Ma suudan seda energiat enda sees hoida.

Ring ja punkt

Selle unenäo sümbol jäi minu jaoks tähistama keskmesse naasmist.

Ring on väli.

Punkt on kese.

Kõik võib sinu ümber liikuda.

Inimesed.

Soovid.

Sõltuvused.

Hirmud.

Egregorid.

Draamad.

Ahvatlused.

Aga keskel on üks punkt, kuhu saad alati tagasi tulla.

See hetk, kus kogu energia, mis tahtis väljapoole lekkida, koguneb uuesti sinu enda sisse.

Võib-olla polegi sõltuvusest vabanemise kõige sügavam küsimus:

"Kuidas ma ennast sellest asjast eemale hoian?"

Vaid:

"Kuidas ma õpin enda energiat nii sügavalt hoidma, et mul pole enam vaja seda endast välja anda?"

Sõltuvusega inimene ei ole katki

Sõltuvustega inimesed ei ole halvad ega nõrgad inimesed.

Tihti võivad nad olla hoopis väga tundlikud ja peened inimesed, kelle sees liigub rohkem energiat, kui nad on õppinud hoidma.

Nad tahavad kontakti.

Nad tahavad ühendust.

Nad tahavad rahu.

Nad tahavad korraks tunda, et kõik avaneb.

Ja võib-olla liiguvad nad isegi õiges suunas.

Nad otsivad iseennast.

Nad lihtsalt ei oska veel alati sinna ilma välise vahendita jõuda.

Sõltuvus võib olla katse jõuda tagasi ühendusse.

Aga päris tee ei pruugi olla järjest uute väliste asjade kaudu.

See võib olla tee tagasi sellesse ühte punkti enda sees.

Kohta, kus sa ei pea enda tuld kustutama.

Ei pea oma sensuaalsust kartma.

Ei pea enda tundlikkust tuimestama.

Ei pea enda väge endast välja paiskama.

Sa õpid seda hoidma.

Juhtima.

Läbi südame liigutama.

Ja lõpuks kasutama kogu seda eluenergiat selleks, milleks see võib-olla algusest peale mõeldud oligi.

Elamiseks.